lonely can be sweet

täna kohtasin esimesi lumehelbeid. nägin mõnda silkamas autotulede ees, maas ei olnud ühtegi. küllap olid need esimesed õrnukesed liiga varakult platsis, sest asfalt on veel küllalt soe, et peletada isegi öine jääkirme. aga sõnum oli neil kindel ja vankumatu - tali tuleb. ootan kannatamatusega seda lund, mis ka maha jääb. enne peab jõudma veel talvepalitu keemilisse viia, talvesaapad karbist välja tuua ning korda seada. siis olen mina valmis. soojad voodriga kindadki on juba ostetud.


lumi - mis tooks valgust ja pehmust sellesse süngesse sügisesse.

mis peletab vihmad ja lörtsid, kummikud ja kalossid.

mis katab läinud aasta mured, pisarad ja valu, varjutab toredad mälestused ja peidab oma unehõlma... kõik saab puhtaks...uus algus, puhas leht...et jälle otsast alata.

aga nii ju peabki :)



vahukoorepilved

kohal

hakkama sain. pole veel täitsa valmis, aga peaaegu. minu uus blog. seekord siis juba kolmandas kohas. no kui hing ei anna rahu, mis sa ikka teed. praegu tundub siin kõik uudne, põnev ja positiivne. on, mida avastada.