eile pidasin oma lubadustest kinni ja läksin pildistama. isegi und ei tulnud enne, kui sain väljas käidud. selline lumesadu tekitas hinges mingit ärevust, justkui peaks kõik tegemised jätma ja lihtsalt välja minema, sest midagi uut on juhtunud.
midagi vaimustavat kaadrile ei saanud, sest tihe lumesadu ja külmuvad sõrmed ei lasnud katsetada. eks ma siis jalutasin niisama ja nautisin lumesadu. esimest korda sel aastal. ülipro. selline ilm mulle meeldib. ja nüüd võikski nii jääda :)

jalajäljed kodutänaval

to-do list:

1) jõhvi projekt - valmis järgmiseks kolmapäevaks
2) 2 projekti töö juures + 1 tuleb kohe peale - valmib step-by-step
3) magistritöö teema valik + lühikirjeldus - tähtaeg 4.detsember
4) seoses magistritöö teemaga teadustöö metoodika ja maastikuarhitektuuri teooria ainetes esitlused - peaks olema juba ammu tehtud, venib vist järgmisse aastasse. je!
5) elada (? kas on vaja ?)

esmaspäeval oli iga-aastane biitlite pidu. pilte


















mina ja karin. nuppu vajutas iti

i want to, but i can´t

veelkord hala seeriast: ma ei oska ikka üldse pilti teha!

et siis mingi blokk on vist peal. tahaks teha klõpsu, aga ei tule välja noh. mitte nii nagu tahaks. mis ma´s tegema pean? ootan endast liiga palju ehk? ei ole areng nii kiire, kui tahaks. nagu oleks veel vähe, istun ja vahin tunde netist ilusaid fotosid. ilus, lihtne, geniaalne. kõik. eijah, anne on see, mis määrab. kuhu mu anne läks? on ta siin üldse olnud? on ta üldse olemas?!

aii, rsk. kui mingi õhtu ikka veic kuivem on õues, lähen! teen termosega teed või hõõgveini ka kaasa, ja lähen. ja enne tagasi ei tule, kui See on olemas. tsau!

whenever i´m down...

jälle on palju mõtteid peas, jah, ma olen jälle koju jõudnud :) siin on hea käia, mitte just vanemate pärast, sest neid ma näen muidu tartus/tallinnas ka vahel, aga just seepärast, et siit sai kõik alguse. siin saan ma tunnetada muutusi, mida muidu ei märka igapäeva möllu keskel. kelleks ma olen saanud ja kuhu olen välja jõudnud, millised on inimesed mu ümber ja kas nad on Minu inimesed või ainult teesklevad. viimane mõte just seetõttu, et hiljuti oli väike kokkupõrge ühe kalli inimesega, millest ma siiani aru ei saa, aga las ta´s olla, ega elu läheb edasi, tulevad uued ja huvitavad inimesed, kellega on algusest peale hea klapp ja mõnus koos olla. üldiselt pelgan võõraid, kuid vahel harva tunnen hea aura ära, ja juba vahetuvadki esimesed laused :)
eile oli põgus diskussioon fotograafia kui üldise valdkonna kohta, ja taaskord tõdesin, kui palju arenguruumi mul veel on. oi, oi kui palju. vahel on lihtsalt mingit tõuget vaja, et edasi liikuda, muidu jäädki kohapeale tammuma. nii palju tahaks teha, nii palju parem olla, nii palju, et ei mahu ära.

rääkides ärategemisest, tegin ära :D ürituse nimelt. piu kutsus kampa, andis ülesanded kätte, ja nii ta läks. veidike kreisiks läks küll lõpus, aga tagantjärgi oli jälle väga äge kogemus, tahaks veel :) vaata pilte ka.

a ja mingi öö võid mind näha kaamera ja statiiviga tartu kesklinnas hiilimas :) pisik on sees noh!

ma nüüd siis tõmbun tagasi oma koorikusse ja põen veits.

sünnib rate.ee

are you aware of the mess you left behind?

õed köögis

i won´t deal with mindf*ckers...

so, piss off!














komm või pomm

men are not nice guys

mingi kerge hämming on. kui ükspäev on kõik ok, ja järgmisel on blokk peal siis... nomaeitea. mis ma nüüd sis tegema peaks. whatever. las ta´s olla.



























just hangin´

we will never be a nuclear family

nüüd on siis nõnna, et töötan, käin koolis ja püüan elada oma elu. kõik ripub kuidagi õhus, aega on kõige jaoks vähe ja midagi ei saa põhjalikult teha. suht masendav. homme saab ühe asja kaelast ära. ahjaa, muide kell on 19 ja ma alles suht tulin kooli, et homseks üks projekt nullist valmis teha. kontseptsioon tekkis 10 minutiga, nüüd joonistame (jah, joonistame, käsitsi, ei mingeid arvuteid) elu eest, ehk saab enne südaööd koju ka heal juhul. homme esitlus kaelast ära, siis tööle, huh. sooda on olla. juba ammu ei tunne ennast hästi, nii et olen hakanud sellega juba ära harjuma. aga me saame hakkama. kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. aastavahetuseni on 49 päeva. je.

nv-l käisime lätimaal kurm´is ühe õppejõu suvekodus ajurünnakut tegemas. kolm päeva + 17 inimest + töö + alkohol + saun = PINGE! aga paar ägedat klõpsu sai tehtud ;)