kraavipervel päikse käes. siin ongi kevad

tibud

käisime eile itiga pingeid maandamas. jalutasime legendaarsel jänese matkarajal tartu ääremaadel emajõe kallastel. kõlab hästi, või mis :) oli tõesti hea, värske õhk ja looduselähedus. tekkisid igasugusel plaanid/unistused tulevikuga seoses, aka kus elada tahaks, mis suvel teeme jne. plaane on rohkem kui aega tegelikult olla saab. peab tegema mingitsorti valiku. aga nagu tavaliselt, jäävad enamus plaane nagunii teostamata. kas siis ununemise, uute plaanide või lihtsalt laiskuse tõttu. enamasti viimase pärast.
enivei, toimus ka väike fotosessioon. sündisid mõned ilusad pildid. mõnus :)

kevad ja šokolaadi-kohupiimakook :)

teel / veel vilsandi poole

lihtsalt meeldib

soenduseks stuudios (tartu kõrgem kunstikool)
paremas nurgas mona lisa isiklikult

no comments. too cold...

kõige tupsu-nunnum laps maailmas :)

eile võtsime itiga kätte ja tegime kaks plaaditäit kakukesi. tegutsesime harmoonias : mina pesin nõusid ja vaatsin pealt, iti tegi juustu- ja kaneelirulle. väga-väga head tulid. miku käis ka degusteerimas oma punnis põsega.

siuksed :)

minu parim jõulukink

saage tuttavaks - Jännu :)

deep..deeep....

uusavastusena ebtg esitluses legendaarne bossa nova lugu "corcovado" d´n´b taustal. my cup of tea indeed... :)



piparkook

rock on!

käisin borat´it vaatamas. kas annab enam labasemaks minna?? vahepeal panin piinlikusest käe silme ette ja piilusin ühe silmaga kahe sõrme vahelt. tahaks teada, mida pamela seda filmi vaadates mõtles. tahaks teada, mida kõik need inimesed tol hetkel mõtlesid... haige. aga muidu oli naljakas ja lõpp oli ka ameerikalikult happy.

piu

juhe

viimased nädal või veits rohkem olen totaalne juhe personally. päeval täiesti uimane, nii tööl kui kodus. nagu oleks terve öö magamata olnud. õhtul kipun juba kaheksa aeg ära vajuma. normaalse päevase graafiku kehtestamisest ei tule eriti midagi välja (stiilis 22 voodi ja 9 üles). peab vist vitamiinide peale üle minema.
tööst veel niipalju, et ma ei saa kassaaparaadiga hästi läbi. ei tea, kaua veel vastu pean. ma pole sündinud klienditeenindajaks. sellest olen muidugi ammu juba aru saanud, aga tühi lootus jääb kadunud lootuseks. tean, et oskan suurepäraselt vaikselt nurgas istuda ja oma asju teha nohistada. not that much people-person.
tahaks nende koolitöödega juba ühele poole saada. nad ajavad mu hulllluks. istun praegugi raamatukogus ja ootan oma 20 raamatut, et mingit maastikuanalüüsi valmis teha. neljapäevaks. ikka viimasel momendil, nagu mulle kombeks on saanud. siis vaja veel eneseanalüüs psühhos valmis kirjutada, psühho ja hüdroloogia eksamiks õppida... ja tööl käia. edu mulle.


pariisi lennujaam

let the sunshine in

push a button

olen vist juba viiendat korda siin alguses.. ega suuda kuidagi edasi liikuda. mõtteid on peas rohkem kui üheks sissekandeks tarvis, aga vaadates seda viluvat kriipsukest lumivalgel ekraanil, ei tule ükski meelde. lavahirm?

avastan tasapisi kõditava vaimustustundega kõhus adobe photoshop´i. väike piia tegi pühapäeval mulle rongis väikese kiirkursuse, mille käigus ta töötles ühe pildi minust niii ära, et... ei tasu vist mainidagi. aga kasu sellest oli. kunagine teleka vaatamine samal ajal, kui arden oma läpakaga archicad´is maju ehitas, asendub vist minu jaoks ka läpaka taga istumise ja piltide tuunimisega. muidugi peaks vist autocad´is ka otsa lahti tegema... bakatöö pole ju kaugel :S

meeldetuletus: lähen ostan omale silmatilgad. pole mingit tahtmist pimedaks jääda.

akut on veel tunniks ajaks. loengut on veel kaheks tunniks. jama.

tuleval nädalavahetusel toimub liiga palju asju korraga. aga mina valin siiski rahuliku isadepäva kodus :)

lonely can be sweet

täna kohtasin esimesi lumehelbeid. nägin mõnda silkamas autotulede ees, maas ei olnud ühtegi. küllap olid need esimesed õrnukesed liiga varakult platsis, sest asfalt on veel küllalt soe, et peletada isegi öine jääkirme. aga sõnum oli neil kindel ja vankumatu - tali tuleb. ootan kannatamatusega seda lund, mis ka maha jääb. enne peab jõudma veel talvepalitu keemilisse viia, talvesaapad karbist välja tuua ning korda seada. siis olen mina valmis. soojad voodriga kindadki on juba ostetud.


lumi - mis tooks valgust ja pehmust sellesse süngesse sügisesse.

mis peletab vihmad ja lörtsid, kummikud ja kalossid.

mis katab läinud aasta mured, pisarad ja valu, varjutab toredad mälestused ja peidab oma unehõlma... kõik saab puhtaks...uus algus, puhas leht...et jälle otsast alata.

aga nii ju peabki :)



vahukoorepilved

kohal

hakkama sain. pole veel täitsa valmis, aga peaaegu. minu uus blog. seekord siis juba kolmandas kohas. no kui hing ei anna rahu, mis sa ikka teed. praegu tundub siin kõik uudne, põnev ja positiivne. on, mida avastada.