pea-peaaegu on asi kaelast ära. vaatamata sellele, et aega on vähe, leidsin paar päeva, et kanuumatkal käia. hea koguse d-vitamiiniga nüüd siis tagasi koolis arvutiklassis. lõpuponnistused. kas ma olen imelik, aga paanikat nagu pole. et võtame vabalt, aega on ju nii palju veel, et kolmveerand tööd jõuab ära teha. nojah, edu, kaija. teen siis edasi, muidu tekib paanika.

ilu täidab inimesed

dior

Give up yourself unto the moment














kranter

time takes too much time

täna arvan, et oskan ise autocad´i ja sketchup´i ja photoshop´i ja istun kodus ja püüan midagi asjalikku teha. näiteks lõputööd. tahaks teada, millal mul paanika tekib. ses suhtes, et tähtajani pole enam kaua aega. viimasel ööl? k***t küll, võimlen kasvõi nädal aega järjest, aga peab selle asjaga ühele poole saama. muidu jäängi seda kooli lõpetama, nagu teiste näitel on näha, kes juba 5.aastat bakat teevad. julgen erineda :P














klapis: Moloko - Forever More

just-just sai sünnipäev läbi. endiselt sabin sees, sest endiselt on nii palju sõpru, kes must hoolivad. see on nii soe tunne. ja üle prahi on see, et mul ikka kevadel sünna on. kõige erilisem aeg aastas. ei anna millegagi võrrelda. kui sulle tuleb 19 sms-i, 40 õnneskräppi orkutis ja muljon sooja kallit ja musi kõige kallimatelt, siis pole olemas midagi, mida ma ei suudaks saavutada. elu on jälle lill! :)

sest et on kevad!

aitähh teile...

vaheesitluseni täpselt 2 nädalat aega. lõplik esitlus umbes 1 kuu kaugusel. töö ei edene. kas siis pole selleks küllalt viitsimist või jääb lihtsalt oskustest puudu - pole sellest veel aru saanud. hakka või nutma. lihtsalt. tao või peaga vastu seina. ei aita. olen vist natuke läbi põlenud. seda hullem on vaadata kõrval teist, kellel töö lausa lendab. ei tea, kus temal see energia tuleb... konkreetne stiilipuhas masendus. kevadmasendus, kui täpsem olla. siis kui (harva) tegemistuhin peale tuleb, hakkab arvuti näkku panema. niigi oskan cad´i vähe, on siis selle vähesegagi vaja norida. ebanormaalne. kuhu joosta? kellelt küsida?

aidake...

oli üks õhtu, kui pärast üliinspireerivat jazz-kontserti trotsisime ohte ja ronisime tolmustele kõikuvatele tellingutele joovastavat veini maitsma. ja nii oligi. kõlasid tuttavad laulud tuttavate häältega. jalad kõlkusid üle ääre nagu lapsepõlveski. sama ajal kui teised ruttasid midagi aimamata oma teed, nautisime tartu hüpnotiseerivat aurat.

ja nii oligi.

kraavipervel päikse käes. siin ongi kevad

tibud

käisime eile itiga pingeid maandamas. jalutasime legendaarsel jänese matkarajal tartu ääremaadel emajõe kallastel. kõlab hästi, või mis :) oli tõesti hea, värske õhk ja looduselähedus. tekkisid igasugusel plaanid/unistused tulevikuga seoses, aka kus elada tahaks, mis suvel teeme jne. plaane on rohkem kui aega tegelikult olla saab. peab tegema mingitsorti valiku. aga nagu tavaliselt, jäävad enamus plaane nagunii teostamata. kas siis ununemise, uute plaanide või lihtsalt laiskuse tõttu. enamasti viimase pärast.
enivei, toimus ka väike fotosessioon. sündisid mõned ilusad pildid. mõnus :)

kevad ja šokolaadi-kohupiimakook :)

teel / veel vilsandi poole

lihtsalt meeldib

soenduseks stuudios (tartu kõrgem kunstikool)
paremas nurgas mona lisa isiklikult

no comments. too cold...

kõige tupsu-nunnum laps maailmas :)

eile võtsime itiga kätte ja tegime kaks plaaditäit kakukesi. tegutsesime harmoonias : mina pesin nõusid ja vaatsin pealt, iti tegi juustu- ja kaneelirulle. väga-väga head tulid. miku käis ka degusteerimas oma punnis põsega.

siuksed :)

minu parim jõulukink

saage tuttavaks - Jännu :)

deep..deeep....

uusavastusena ebtg esitluses legendaarne bossa nova lugu "corcovado" d´n´b taustal. my cup of tea indeed... :)



piparkook

rock on!

käisin borat´it vaatamas. kas annab enam labasemaks minna?? vahepeal panin piinlikusest käe silme ette ja piilusin ühe silmaga kahe sõrme vahelt. tahaks teada, mida pamela seda filmi vaadates mõtles. tahaks teada, mida kõik need inimesed tol hetkel mõtlesid... haige. aga muidu oli naljakas ja lõpp oli ka ameerikalikult happy.

piu

juhe

viimased nädal või veits rohkem olen totaalne juhe personally. päeval täiesti uimane, nii tööl kui kodus. nagu oleks terve öö magamata olnud. õhtul kipun juba kaheksa aeg ära vajuma. normaalse päevase graafiku kehtestamisest ei tule eriti midagi välja (stiilis 22 voodi ja 9 üles). peab vist vitamiinide peale üle minema.
tööst veel niipalju, et ma ei saa kassaaparaadiga hästi läbi. ei tea, kaua veel vastu pean. ma pole sündinud klienditeenindajaks. sellest olen muidugi ammu juba aru saanud, aga tühi lootus jääb kadunud lootuseks. tean, et oskan suurepäraselt vaikselt nurgas istuda ja oma asju teha nohistada. not that much people-person.
tahaks nende koolitöödega juba ühele poole saada. nad ajavad mu hulllluks. istun praegugi raamatukogus ja ootan oma 20 raamatut, et mingit maastikuanalüüsi valmis teha. neljapäevaks. ikka viimasel momendil, nagu mulle kombeks on saanud. siis vaja veel eneseanalüüs psühhos valmis kirjutada, psühho ja hüdroloogia eksamiks õppida... ja tööl käia. edu mulle.


pariisi lennujaam