tahtsin siia midagi diipi kirjutada, aga läks meelest...

tegelikult on lumi ilus. eriti selline, pehme, puutumata. inimestel on mingi värk puutamata loodusega, ja siis nad lähevad ja rikuvad selle ära. "näe, ilus lilleke kasvab metsa all. korjaks õige selle õie ja viiks koju". kui ta on niivõrd ilus, las ta siis olla, miks peab ta sealt ära võtma?!

tegelt ma ei tahtnud oma jutuga üldse siia jõuda või kedagi laita, kuidagi lihtsalt torkas pähe täna selline mõte...

käisime eile kursusega jõhvis ja täna tabivere vallas tuuritamas. tegime tähtsad näod pähe ja hetk hiljem tormasime hennuga läbi paksu lume vaatetorni poole :) vahva oli. niimoodi, lumes möllata. päike paistis hästi teravalt silma ja oli soe ja mõnus. mis sellest, et praegu on kevad. natuke sellist talve kulus ära. alguses olid kõik: "mismõttes!? märtsis lumi!", nüüd on kõik sellega rahul :) ... v.a. sellega, et homme hakkab kõik sulama jälle. kahju tegelt. ilus oli. aga nüüd läheb veel ilusamaks, kui kuivemaks läheb..kui läheb. loodan, et läheb. muidu ei ole ilus.

bla-bla. blablbalbalabalabalabalaba. böö.

klapis/kõlaris: vaikus (sest, esiteks tegin oma arvuti muusikast tühjaks, teiseks ardeni arvutil pole millegipärast helikaart installitud, kolmandaks kuna lasin oma läpakale uuesti windowsi peale panna ja kõik programmid muidugimõista loogiliselt said maha lastud ja mu mp3 laeb akut läbi arvuti, kuid ma olen mp3 programmiplaadi ära kaotanud kuhugi, tänu millele arvuti üldse mp3 üles leiab, kui ma selle arvuti taha ühendan, siis ma ei saa oma mp3-e laadida ja muusikat kuulata. huh)

you again

hea

nauding on näha telekast häid reklaame.

children of men

üle pika aja üks suurepärasemaid filme ever! "children of men" räägib inimkonna saatusest tulevikus, kui juba 18 aastat pole ühtegi last sündinud ning maailmas valitseb lootusetus ja kaos.

filmivõtted on suurepärased, ei ole kasutatud eri nurga alt võtteid, vaid üks kaamera on pidevas liikumises tegelaste kannul, mis muudab jälgitava eriti põnevaks, kuna tekib tunne, et oled ise nende selja taga. efektid on äärmiselt tõetruud, eriti sõjastseenides ja lapse sünni juures. see ei ole üks nendest filmidest, kus sa tead juba ette ära, mis juhtuma hakkab.

soovitan soojalt! not a waste of time.

aitäh soovituse eest, w :)

minu aeg on alanud...ametlikult

supper-truuper, nüüd koop´il käidud (puhas nauding, kuigi nad tegid suht lühidalt, siiski, 100 korda parem kui plaadil, ja see juba näitab midagi!), ja häid uudiseid tuleb veel. nimelt massive attack alustab 9.juunil Eestist oma uue albumi tuuri. väga-väga... see kuu jäävad vist kommunaalid maksmata, sest väike perenaine tahab kontserdile minna :D

ja täna algas kevad! kell 7.48. kusjuures ma ärkasin täiesti lambist sel ajal üles, natuke varem õigemini. ma ei ärka never nii vara vabatahtlikult või ilma kellata. ja siis oli nii hea tunne, kui kella vaatasin. esiteks seepärast, et ma olin kevadet vastu võtmas, ja teiseks, kuna nii palju aega oli veel magada :) kool algas nimelt alles 12 (kuhu ma ei jõudnudki kusjuures, magasin ikka sisse), niiet und oli näha veel maa ja ilm.

võtsin sihiks keskenduda positiivsetele asjadele mu elus. ja juba ongi parem olla. küll väsinud, kevadväsimus nohh, kuid siiski, parem kui paar päeva tagasi. ja sõbrad on mul toredad, muretsevad mu pärast. eriti iti. aitähh sulle! :) vaata, et sa siis kodust kitarri kaasa tood, tahaks suga koos jämmida juba.

eile tinistasin nats kitarri jälle, nüüd on juba hea mängida, sõrmed pole enam valusad ja on julgust medikaga üle keelte tõmmata ilma, et mingi plärin kostaks. progress missugune.

kõlaris: massive attack - superpredators (the mad professor remix)
(video on kusjuures päris khuul)

edit: veel bill bailey´st

üksi oma mõtetega

juba mõnda aega kripeldab hinges see mõte. mõte, mis muudaks kogu mu elu sellisena, nagu ta praegu on, totaalselt. mis saaks? kas nii oleks õigem/parem/õiglasem? keeruline, liigagi. mine või halliks... kuidas selliseid otsuseid tehakse?!

öeldakse, et ela täiega, sest elada saab vaid üks kord, valikuid saab teha vaid nüüd ja kohe. kas on juba liiga hilja, või hoopis viimane aeg?

emotsioonide pohmakas

liiga palju on öelda. seepärast ei ütle midagi.



kõlaris: Kate Havnevik: You Again

space to swing your arms around

kate havnevik - unlike you

donkeys are aliens

Three blokes go into a pub. One of them is a little bit stupid, and the whole scene unfolds with a tedious inevitability

Bill Bailey

Geniaalne

the coffee’s never strong enough

mängisin üks õhtu kaameraga, valgus ja varjud, naha ja juuste mustrid, värvid.



klapis pikemat aega imogen heap - hide and seek. väga-väga mina, läheb hinge. sõnad on ka head, ilusad, valusad.