a beautiful day for an accident

liiga hea

iluilu

i think it´s gonna rain today

veidike hala. viimase poole aastaga on elu aina kitsamaks läinud, enam ei suuda kindla summaga poolt kuudki ära elada. ära on jäänud suuremad piduskäimised ja muu ninn-nänn, mida enne sain endale lubada. nüüdseks on pärast maksude maksmist raha niipalju, et nädalakese saab süüa, pärast on kööga, siis elame makaronidest :D
mis hetkest see elu nii kalliks läks? saan aru, et kui raha ei kuluta, siis seda juurde ka ei tule, kuid siiski, kui on kõik ära kulunud ja kuskilt juurde ei näi tulevat, siis pole just väga tore. pole midagi parata, peab tööle minema, kaua ma ikka vanemate kulul elan. lootsin küll, et saan kooli ilma tööl käimata ära teha, et poleks muud muret jne. las ta siis olla, saame hakkama.

tore on vähemalt see, et sõbrad on olemas. ja et meil käib tasuta äripäev :D endal ka naljakas, kui lihtsalt ükspäev on postkasti julmalt surutud paks äp2, ja nii juba vist mingi 1,5 nädalat. mulle sobib, ajalehe tellimiseks nagunii vaba raha pole. tore ka näha, et rivol hästi läheb, äripäev pulss on täitsa asjalik ja huvitav. keep it up!


vaikselt kerkib...

love is for making

inspireerituna karinist ja rob`ist. aitäh, et te olemas olete (thank u for existing)

midagi ilusat ja valusat hingele ... südamele :)

naljakas, kuidas kaks täiesti võõrast inimest eri maailmaosadest saavad ühe õhtuga rohkem sõpradeks kui mõne oma eluaegse sõbraga. kuidagi kohe on lihtne rääkida, kõik on lõbus ja äge, nii palju on öelda... ja nii tekivadki katkematud sidemed üle maailma :)




























piimakabe

all in all there´s something to live

eile oli nii äge päev. päeval käisin piu ja marika korraldatud piimapeol pirogovi platsil, inimesi oli isegi hämmastaval kombel päris palju. ma käisin ruuporiga ringi ja karjusin üle linna : "tulge tasuta piima jooma!". jumala fun oli! :D
õhtul oli kurb-kurb liinu ja kaisa ärasaatmispidu seltsis, mis kujunes hulluks tantsumaratoniks, kus vahepeal oli enamus inimesi püksata (?). väga hull. koju jõudsin vist mingi 6 või 7. praegu tiksun kodus arvuti taga. jumal tänatud, et täna kooli pole!

ahjaa, sain piimapeo raames korraldatud fotovõistluselt endale auhinnaks korraliku kaamerakoti. nagu rusikas silmaauku või põlv kubemesse or somethin´, sest mul eelmine kott oli suht ribadeks juba ja see polnud nii hea ka, ilma polsterduse ja muu ekstrata. aitüma, piia!

sound - air - all i need

just one of those days

täna on väga kehva olla. seepärast lihtsalt ei viitsi täna. midagi. seepärast olengi kl 16.18 ikka veel voodis. seepärast tahaks terve maailma seisma panna ja igavesti magada ... mmm kui magus see oleks.

terve kursusega jõhvis

viibin reedeni linnas. keda kotib, see võtab ühendust.

yes you are...

minu oskus aegajalt (tavaliselt siis, kui üksi kipun olema) istuda vaikides, pilk tühi, samas kui peas hulbivad mõtted, külmavärinaid tekitav muusika taustaks voogamas, lõpeb tihti sellega, et olen jälle uppunud. uppunud uutesse ja vanadesse tunnetesse, nendesse, mis kunagi ära ei lähe, ükskõik, mida sa teha oled üritanud. ega kaasa ei aita ka see, kui loen vanu kirju, kuulan "seda" muusikat, justkui meelega end piinates, kõike peas uuesti läbi mängides nagu vana filmi, mis on natuke kulunud. kui haav nahal kasvab teatud aja jooksul kinni ja jätab halvimal juhul armi, mis kunagi ei pruugi meenudagi, siis hingehaav jääb igaveseks. kord on see rohkem või vähem veritsev, kuid päris ära ei kao ta kuhugi. igavesti peas keerlev "mis oleks saanud, kui..." kummitab, kuigi olen kõike kriitilise pilguga vaadates aru saanud, et kui olekski teisiti läinud, ei pruugiks ega olekski kõik nii, nagu ma kunagi lootsin. sest tundes teda tean, et see poleks läinud my way. ma tegin oma valiku, küll tollel hetkel läbimõtlemata ja aru saamata, miks (mis on üks neid põhjuseid, miks see mind siiani kummitab), kuid see oli üks minu eluteele jäänud ristmikutest, kust ma valisin vastupidise suuna ja sattusin siia, kus ma olen praegu. ja olen ma ju tegelt väga rahul, ses mõttes, et ma poleks kunagi lootnud sattuda sellise õnne ja armastuse otsa, mis nii ootamatult ja vargsi tekkis. mu elu on just selline, millest ma unistasin :)

3

















klapis: robyn - with every heartbeat

peatage maailm!

suvi hakkab lõpule jõudma. annab tunda nii see, et ma olen juba nädal aega vähem või rohkem tõbine, kui ka fakt, et ilm on ka käest ära läinud, mis on omamoodi šokk pärast 32 kraadiseid päikselisi päevi. ehitusel oli raske siis ja nüüd on vist veel raskem. eks see inimloom pole ikka millegagi rahul, küll on kärss kärnas, küll on maa külmunud. vähemalt oleme nii kaugele jõudnud, et katus on peal, saab juba vihmavarjus olla, aga samas on tuul tülinaks. uks on ka juba olemas, aga ei saa veel ette panna, viiakse minema :D peab aknad ära ootama, siis saab juba nö kasti kinni. arden kui hullunud arhitekt ajab oma isaga endiselt oma joru, milline maja fassaad peaks välja nägema, mis mulle apsull ei istu, aga ma loodan vähemalt kena interjööri peale, see on olulisem. ja aed jääb ka minu mängumaaks, väikesed ürdipeenrad, terrass ja tiik on juba kujutluspildina mõtteis kõlkumas.

nädalavahetus kulges võru-kandis EMÜS´e suvepäevadel, kuhu ma ka lõpuks jõudsin. arusaamine, et üritus eriti asjalik (erialases mõttes) nagunii ei tule, selgus juba esimesel õhtul, kui ... khmm.. käest ära läks. et kõik meie eriala inimesed rohkem või vähem ropud on, sai kohapeal kinnitust. päris põhalikult. aga väga tsill oli ka, tegime liisiga romantikat aasal, öösel istusime "suure vennaga" ohakavõsas ja rääkisime armastusest. väike vein käis traditsiooni kohaselt sinna juurde. keda huvitab, siis pildid on nagis üleval.

kool hakkab ka varsti, ei teagi millal täpselt. tunniplaanidki pole veel üleval, järelikult ei pea 3.september, lillekimp näpus, kooli tõttama, võtame rahulikult. aga kindlasti tulevad järgmised aastad veits tõsisemad, ikkagi magister vms.

siis, kui olime asjalikud

üks viimase aja parimaid/asjalikumaid raamatuid on "photo journalism" . antud teos pole mingi tavaine pildiraamat, mille poole tunniga saab läbi sirvida. tekst ja pildid on tihedas seoses, ei saa lugeda ainult teksti ja pilte mitte vaadata või vastupidi. ütleks lausa, et tegemist on maailma ajaloo kokkuvõttega. lisaks veidi silmarõõmu fotograafiahuvilistele ;)

nv=clash. uus sun dance music festival?

tegelikult olen ma kokk-kondiiter-keevitaja, sealhulgas ka ehitaja :)

käisime kalal, avastasime kaunist maarjamaad, tsillisime rabas. soovitan.














päevajalad

audio: Lamb - Angelica (vt. playlist ülal)

sit back and enjoy the view

murphy

murphy: kui sa pead arvuti taga bakatööd tegema, on õues ideaalne suveilm. kui sul algab puhkus... nojah, edasi võite ise arvata, mis tuleb. vaatamata sellele, et arden käib iga päev maja ehitamas. võiks ju ilus ilm olla. las vihmatab sügisel või millaliganes. noh, peaasi, et juuli esimesel nädalal on ilus ilm...norras :D

muide, nüüd saate mu blogi lugedes siinsamas muusikat ka kuulata. stiililt on playlist seinast seina, niiet kui üks lugu ei meeldi, kliki aga edasi, ehk tuleb ka midagi meelepärast :) et muusika ei katkeks, kui siit lehelt ära lähed, vajuta listi all parmas nurgas olevat nuppu, siis avaneb uus lehekülg. enjoy :)














tabatud keset tegevust - modellid ja fotograafid

jaanipäeval kõrgeks kasvab rohi...

lilleke. käemodell:särc

pilt tehtud enne vaheesitlust eelmisel poolaastal detsembris. homme on aga kogu jura viimane etapp. kõik saab homme läbi. kella järgi tegelt juba täna :)

kõik

lõppude lõpuks!

aaaa!!!!

käisime jansa sünnal tõrvas. läbu oli. hommikul oli kaos (vt.pilt)

pool läbi, pool ees. kui ma nüüd teisiba õhtuni ära elan, siis ma olen võitmatu! :D je! siis on elu jälle lill. ja üks tähtis tegu siin elus jälle tehtud. ja olen endaga rahul, et võtsin julguse ja tahtmise kokku kraad kätte saada. esialgu siis esimene. plaanis muidugi ka teine kätte saada. aga sinna on veel aega... :)

kõlaris (üks neist, mis aitas üle elada need ärkveloldud ööd) : chalice - ilu päästab (kaasa lööb jumal)

muide, suvi on väljas! :D














mina. põrandal. kildudega. wild!! (by: liis)