suvi hakkab lõpule jõudma. annab tunda nii see, et ma olen juba nädal aega vähem või rohkem tõbine, kui ka fakt, et ilm on ka käest ära läinud, mis on omamoodi šokk pärast 32 kraadiseid päikselisi päevi. ehitusel oli raske siis ja nüüd on vist veel raskem. eks see inimloom pole ikka millegagi rahul, küll on kärss kärnas, küll on maa külmunud. vähemalt oleme nii kaugele jõudnud, et katus on peal, saab juba vihmavarjus olla, aga samas on tuul tülinaks. uks on ka juba olemas, aga ei saa veel ette panna, viiakse minema :D peab aknad ära ootama, siis saab juba nö kasti kinni. arden kui hullunud arhitekt ajab oma isaga endiselt oma joru, milline maja fassaad peaks välja nägema, mis mulle apsull ei istu, aga ma loodan vähemalt kena interjööri peale, see on olulisem. ja aed jääb ka minu mängumaaks, väikesed ürdipeenrad, terrass ja tiik on juba kujutluspildina mõtteis kõlkumas.

nädalavahetus kulges võru-kandis EMÜS´e suvepäevadel, kuhu ma ka lõpuks jõudsin. arusaamine, et üritus eriti asjalik (erialases mõttes) nagunii ei tule, selgus juba esimesel õhtul, kui ... khmm.. käest ära läks. et kõik meie eriala inimesed rohkem või vähem ropud on, sai kohapeal kinnitust. päris põhalikult. aga väga tsill oli ka, tegime liisiga romantikat aasal, öösel istusime "suure vennaga" ohakavõsas ja rääkisime armastusest. väike vein käis traditsiooni kohaselt sinna juurde. keda huvitab, siis pildid on nagis üleval.

kool hakkab ka varsti, ei teagi millal täpselt. tunniplaanidki pole veel üleval, järelikult ei pea 3.september, lillekimp näpus, kooli tõttama, võtame rahulikult. aga kindlasti tulevad järgmised aastad veits tõsisemad, ikkagi magister vms.

siis, kui olime asjalikud

üks viimase aja parimaid/asjalikumaid raamatuid on "photo journalism" . antud teos pole mingi tavaine pildiraamat, mille poole tunniga saab läbi sirvida. tekst ja pildid on tihedas seoses, ei saa lugeda ainult teksti ja pilte mitte vaadata või vastupidi. ütleks lausa, et tegemist on maailma ajaloo kokkuvõttega. lisaks veidi silmarõõmu fotograafiahuvilistele ;)

nv=clash. uus sun dance music festival?

tegelikult olen ma kokk-kondiiter-keevitaja, sealhulgas ka ehitaja :)

käisime kalal, avastasime kaunist maarjamaad, tsillisime rabas. soovitan.














päevajalad

audio: Lamb - Angelica (vt. playlist ülal)

sit back and enjoy the view

murphy

murphy: kui sa pead arvuti taga bakatööd tegema, on õues ideaalne suveilm. kui sul algab puhkus... nojah, edasi võite ise arvata, mis tuleb. vaatamata sellele, et arden käib iga päev maja ehitamas. võiks ju ilus ilm olla. las vihmatab sügisel või millaliganes. noh, peaasi, et juuli esimesel nädalal on ilus ilm...norras :D

muide, nüüd saate mu blogi lugedes siinsamas muusikat ka kuulata. stiililt on playlist seinast seina, niiet kui üks lugu ei meeldi, kliki aga edasi, ehk tuleb ka midagi meelepärast :) et muusika ei katkeks, kui siit lehelt ära lähed, vajuta listi all parmas nurgas olevat nuppu, siis avaneb uus lehekülg. enjoy :)














tabatud keset tegevust - modellid ja fotograafid

jaanipäeval kõrgeks kasvab rohi...

lilleke. käemodell:särc

pilt tehtud enne vaheesitlust eelmisel poolaastal detsembris. homme on aga kogu jura viimane etapp. kõik saab homme läbi. kella järgi tegelt juba täna :)

kõik

lõppude lõpuks!

aaaa!!!!

käisime jansa sünnal tõrvas. läbu oli. hommikul oli kaos (vt.pilt)

pool läbi, pool ees. kui ma nüüd teisiba õhtuni ära elan, siis ma olen võitmatu! :D je! siis on elu jälle lill. ja üks tähtis tegu siin elus jälle tehtud. ja olen endaga rahul, et võtsin julguse ja tahtmise kokku kraad kätte saada. esialgu siis esimene. plaanis muidugi ka teine kätte saada. aga sinna on veel aega... :)

kõlaris (üks neist, mis aitas üle elada need ärkveloldud ööd) : chalice - ilu päästab (kaasa lööb jumal)

muide, suvi on väljas! :D














mina. põrandal. kildudega. wild!! (by: liis)

pea-peaaegu on asi kaelast ära. vaatamata sellele, et aega on vähe, leidsin paar päeva, et kanuumatkal käia. hea koguse d-vitamiiniga nüüd siis tagasi koolis arvutiklassis. lõpuponnistused. kas ma olen imelik, aga paanikat nagu pole. et võtame vabalt, aega on ju nii palju veel, et kolmveerand tööd jõuab ära teha. nojah, edu, kaija. teen siis edasi, muidu tekib paanika.

ilu täidab inimesed

dior

Give up yourself unto the moment














kranter

time takes too much time

täna arvan, et oskan ise autocad´i ja sketchup´i ja photoshop´i ja istun kodus ja püüan midagi asjalikku teha. näiteks lõputööd. tahaks teada, millal mul paanika tekib. ses suhtes, et tähtajani pole enam kaua aega. viimasel ööl? k***t küll, võimlen kasvõi nädal aega järjest, aga peab selle asjaga ühele poole saama. muidu jäängi seda kooli lõpetama, nagu teiste näitel on näha, kes juba 5.aastat bakat teevad. julgen erineda :P














klapis: Moloko - Forever More

just-just sai sünnipäev läbi. endiselt sabin sees, sest endiselt on nii palju sõpru, kes must hoolivad. see on nii soe tunne. ja üle prahi on see, et mul ikka kevadel sünna on. kõige erilisem aeg aastas. ei anna millegagi võrrelda. kui sulle tuleb 19 sms-i, 40 õnneskräppi orkutis ja muljon sooja kallit ja musi kõige kallimatelt, siis pole olemas midagi, mida ma ei suudaks saavutada. elu on jälle lill! :)

sest et on kevad!

aitähh teile...

vaheesitluseni täpselt 2 nädalat aega. lõplik esitlus umbes 1 kuu kaugusel. töö ei edene. kas siis pole selleks küllalt viitsimist või jääb lihtsalt oskustest puudu - pole sellest veel aru saanud. hakka või nutma. lihtsalt. tao või peaga vastu seina. ei aita. olen vist natuke läbi põlenud. seda hullem on vaadata kõrval teist, kellel töö lausa lendab. ei tea, kus temal see energia tuleb... konkreetne stiilipuhas masendus. kevadmasendus, kui täpsem olla. siis kui (harva) tegemistuhin peale tuleb, hakkab arvuti näkku panema. niigi oskan cad´i vähe, on siis selle vähesegagi vaja norida. ebanormaalne. kuhu joosta? kellelt küsida?

aidake...

oli üks õhtu, kui pärast üliinspireerivat jazz-kontserti trotsisime ohte ja ronisime tolmustele kõikuvatele tellingutele joovastavat veini maitsma. ja nii oligi. kõlasid tuttavad laulud tuttavate häältega. jalad kõlkusid üle ääre nagu lapsepõlveski. sama ajal kui teised ruttasid midagi aimamata oma teed, nautisime tartu hüpnotiseerivat aurat.

ja nii oligi.

kraavipervel päikse käes. siin ongi kevad