there´s nothing to do but believe...

ui jebus kui kiire eelmine nädal ikka oli. simon tuli jälle eestisse (see aasta siis viimast korda), tegime tammiku projektile 1:0, ehk siis valmis. viimasel hetkel, nagu alati. nädala kava oli stiilis: hommikul kooli, lõuna kooli kohvikus, hiljem viimaste sentide eest poest söödavat-joodavat, tagasi kooli, oi, näe, kell on 3 öösel! nojah. eriti magada ei saanud, mis lõppes sellega, et olin kolm päeva suht järjest üleval (vahepeal lihtsalt kukkusin paariks tunniks ära, no sorri!). vaatamata sellele pidin reede õhtul kerli juurde õlut jooma minema :D istusime seal siis, kolmekesi, mina, kerli ja terje, silmad punased peas, haigutasime üksteise võidu ja jõime. esimene lonks hakkas pähe (eiteamiksküll...). vaatasime kuuma pirukat number 2. jube. nüüd olen siiamaani sooda. istun hilja üleval, hommikul magan 2-3 tundi sisse ja haigutan terve päeva.

nädalavahetusel käisin kolme mehega metsas. just nii. tüübid rentisid ühe rmk majakese, mis oli tegelt päris äge. kui ainult oleks sinna valges kohale jõudnud, oleks tore olnud. alles hommikul avastasime päris maja lähedalt kuivkemmergu ja kaminapuuriida :D ehk sis õhtul kütsime kaminat lõkke jaoks mõeldud puurontidega. ikka juhtub.

see nädal olen päris töine olnud.. nii palju, kui ma sinna jõudnud olen. teisip magasin nii sisse, et ei hakkanud üldse kontorisse ronimagi. esmaspäeval käisime kolleegidega narvas projektialal ja täna oli selleteemaline ajurünnak (kuhu ma ka sisse magasin ja hiljaks jäin). päris põnev on tegelt, kui viitsiks ainult rohkem süveneda. pean end püüdma kokku võtta or something. ei tea, kuidas see mul õnnestub. eile ostsin viimase raha eest vitamiine (krt parem, kui nad töötaks kah siis!).

dr.pepper

klapis: telepopmusik - breathe

good to know

You Are Bart Simpson

Very misunderstood, most people just dismiss you as "trouble." Little do they know that you're wise and well accomplished beyond your years. You will be remembered for: starring in your own TV show and saving the town from a comet Your life philosophy: "I don't know why I did it, I don't know why I enjoyed it, and I don't know why I'll do it again!"

The Simpsons Personality Test

statistika - olen alates 01.03.2005 ära lõhkunud 4 klaasi, 2 kruusi, 3 taldrikut ja 7 pokaali (hetk tagasi läks 7.pokaal). osad taldrikud/kruusid on mõralised/tükk küljest ära. kindlasti on veel midagi, praegu ei meenu. killud toovad õnne?! tra, ma olen ikka sitaks õnnelik inime sel juhul :D

eile pidasin oma lubadustest kinni ja läksin pildistama. isegi und ei tulnud enne, kui sain väljas käidud. selline lumesadu tekitas hinges mingit ärevust, justkui peaks kõik tegemised jätma ja lihtsalt välja minema, sest midagi uut on juhtunud.
midagi vaimustavat kaadrile ei saanud, sest tihe lumesadu ja külmuvad sõrmed ei lasnud katsetada. eks ma siis jalutasin niisama ja nautisin lumesadu. esimest korda sel aastal. ülipro. selline ilm mulle meeldib. ja nüüd võikski nii jääda :)

jalajäljed kodutänaval

to-do list:

1) jõhvi projekt - valmis järgmiseks kolmapäevaks
2) 2 projekti töö juures + 1 tuleb kohe peale - valmib step-by-step
3) magistritöö teema valik + lühikirjeldus - tähtaeg 4.detsember
4) seoses magistritöö teemaga teadustöö metoodika ja maastikuarhitektuuri teooria ainetes esitlused - peaks olema juba ammu tehtud, venib vist järgmisse aastasse. je!
5) elada (? kas on vaja ?)

esmaspäeval oli iga-aastane biitlite pidu. pilte


















mina ja karin. nuppu vajutas iti

i want to, but i can´t

veelkord hala seeriast: ma ei oska ikka üldse pilti teha!

et siis mingi blokk on vist peal. tahaks teha klõpsu, aga ei tule välja noh. mitte nii nagu tahaks. mis ma´s tegema pean? ootan endast liiga palju ehk? ei ole areng nii kiire, kui tahaks. nagu oleks veel vähe, istun ja vahin tunde netist ilusaid fotosid. ilus, lihtne, geniaalne. kõik. eijah, anne on see, mis määrab. kuhu mu anne läks? on ta siin üldse olnud? on ta üldse olemas?!

aii, rsk. kui mingi õhtu ikka veic kuivem on õues, lähen! teen termosega teed või hõõgveini ka kaasa, ja lähen. ja enne tagasi ei tule, kui See on olemas. tsau!

whenever i´m down...

jälle on palju mõtteid peas, jah, ma olen jälle koju jõudnud :) siin on hea käia, mitte just vanemate pärast, sest neid ma näen muidu tartus/tallinnas ka vahel, aga just seepärast, et siit sai kõik alguse. siin saan ma tunnetada muutusi, mida muidu ei märka igapäeva möllu keskel. kelleks ma olen saanud ja kuhu olen välja jõudnud, millised on inimesed mu ümber ja kas nad on Minu inimesed või ainult teesklevad. viimane mõte just seetõttu, et hiljuti oli väike kokkupõrge ühe kalli inimesega, millest ma siiani aru ei saa, aga las ta´s olla, ega elu läheb edasi, tulevad uued ja huvitavad inimesed, kellega on algusest peale hea klapp ja mõnus koos olla. üldiselt pelgan võõraid, kuid vahel harva tunnen hea aura ära, ja juba vahetuvadki esimesed laused :)
eile oli põgus diskussioon fotograafia kui üldise valdkonna kohta, ja taaskord tõdesin, kui palju arenguruumi mul veel on. oi, oi kui palju. vahel on lihtsalt mingit tõuget vaja, et edasi liikuda, muidu jäädki kohapeale tammuma. nii palju tahaks teha, nii palju parem olla, nii palju, et ei mahu ära.

rääkides ärategemisest, tegin ära :D ürituse nimelt. piu kutsus kampa, andis ülesanded kätte, ja nii ta läks. veidike kreisiks läks küll lõpus, aga tagantjärgi oli jälle väga äge kogemus, tahaks veel :) vaata pilte ka.

a ja mingi öö võid mind näha kaamera ja statiiviga tartu kesklinnas hiilimas :) pisik on sees noh!

ma nüüd siis tõmbun tagasi oma koorikusse ja põen veits.

sünnib rate.ee

are you aware of the mess you left behind?

õed köögis

i won´t deal with mindf*ckers...

so, piss off!














komm või pomm

men are not nice guys

mingi kerge hämming on. kui ükspäev on kõik ok, ja järgmisel on blokk peal siis... nomaeitea. mis ma nüüd sis tegema peaks. whatever. las ta´s olla.



























just hangin´

we will never be a nuclear family

nüüd on siis nõnna, et töötan, käin koolis ja püüan elada oma elu. kõik ripub kuidagi õhus, aega on kõige jaoks vähe ja midagi ei saa põhjalikult teha. suht masendav. homme saab ühe asja kaelast ära. ahjaa, muide kell on 19 ja ma alles suht tulin kooli, et homseks üks projekt nullist valmis teha. kontseptsioon tekkis 10 minutiga, nüüd joonistame (jah, joonistame, käsitsi, ei mingeid arvuteid) elu eest, ehk saab enne südaööd koju ka heal juhul. homme esitlus kaelast ära, siis tööle, huh. sooda on olla. juba ammu ei tunne ennast hästi, nii et olen hakanud sellega juba ära harjuma. aga me saame hakkama. kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. aastavahetuseni on 49 päeva. je.

nv-l käisime lätimaal kurm´is ühe õppejõu suvekodus ajurünnakut tegemas. kolm päeva + 17 inimest + töö + alkohol + saun = PINGE! aga paar ägedat klõpsu sai tehtud ;)

a beautiful day for an accident

liiga hea

iluilu

i think it´s gonna rain today

veidike hala. viimase poole aastaga on elu aina kitsamaks läinud, enam ei suuda kindla summaga poolt kuudki ära elada. ära on jäänud suuremad piduskäimised ja muu ninn-nänn, mida enne sain endale lubada. nüüdseks on pärast maksude maksmist raha niipalju, et nädalakese saab süüa, pärast on kööga, siis elame makaronidest :D
mis hetkest see elu nii kalliks läks? saan aru, et kui raha ei kuluta, siis seda juurde ka ei tule, kuid siiski, kui on kõik ära kulunud ja kuskilt juurde ei näi tulevat, siis pole just väga tore. pole midagi parata, peab tööle minema, kaua ma ikka vanemate kulul elan. lootsin küll, et saan kooli ilma tööl käimata ära teha, et poleks muud muret jne. las ta siis olla, saame hakkama.

tore on vähemalt see, et sõbrad on olemas. ja et meil käib tasuta äripäev :D endal ka naljakas, kui lihtsalt ükspäev on postkasti julmalt surutud paks äp2, ja nii juba vist mingi 1,5 nädalat. mulle sobib, ajalehe tellimiseks nagunii vaba raha pole. tore ka näha, et rivol hästi läheb, äripäev pulss on täitsa asjalik ja huvitav. keep it up!


vaikselt kerkib...

love is for making

inspireerituna karinist ja rob`ist. aitäh, et te olemas olete (thank u for existing)

midagi ilusat ja valusat hingele ... südamele :)

naljakas, kuidas kaks täiesti võõrast inimest eri maailmaosadest saavad ühe õhtuga rohkem sõpradeks kui mõne oma eluaegse sõbraga. kuidagi kohe on lihtne rääkida, kõik on lõbus ja äge, nii palju on öelda... ja nii tekivadki katkematud sidemed üle maailma :)




























piimakabe

all in all there´s something to live

eile oli nii äge päev. päeval käisin piu ja marika korraldatud piimapeol pirogovi platsil, inimesi oli isegi hämmastaval kombel päris palju. ma käisin ruuporiga ringi ja karjusin üle linna : "tulge tasuta piima jooma!". jumala fun oli! :D
õhtul oli kurb-kurb liinu ja kaisa ärasaatmispidu seltsis, mis kujunes hulluks tantsumaratoniks, kus vahepeal oli enamus inimesi püksata (?). väga hull. koju jõudsin vist mingi 6 või 7. praegu tiksun kodus arvuti taga. jumal tänatud, et täna kooli pole!

ahjaa, sain piimapeo raames korraldatud fotovõistluselt endale auhinnaks korraliku kaamerakoti. nagu rusikas silmaauku või põlv kubemesse or somethin´, sest mul eelmine kott oli suht ribadeks juba ja see polnud nii hea ka, ilma polsterduse ja muu ekstrata. aitüma, piia!

sound - air - all i need

just one of those days

täna on väga kehva olla. seepärast lihtsalt ei viitsi täna. midagi. seepärast olengi kl 16.18 ikka veel voodis. seepärast tahaks terve maailma seisma panna ja igavesti magada ... mmm kui magus see oleks.

terve kursusega jõhvis

viibin reedeni linnas. keda kotib, see võtab ühendust.

yes you are...

minu oskus aegajalt (tavaliselt siis, kui üksi kipun olema) istuda vaikides, pilk tühi, samas kui peas hulbivad mõtted, külmavärinaid tekitav muusika taustaks voogamas, lõpeb tihti sellega, et olen jälle uppunud. uppunud uutesse ja vanadesse tunnetesse, nendesse, mis kunagi ära ei lähe, ükskõik, mida sa teha oled üritanud. ega kaasa ei aita ka see, kui loen vanu kirju, kuulan "seda" muusikat, justkui meelega end piinates, kõike peas uuesti läbi mängides nagu vana filmi, mis on natuke kulunud. kui haav nahal kasvab teatud aja jooksul kinni ja jätab halvimal juhul armi, mis kunagi ei pruugi meenudagi, siis hingehaav jääb igaveseks. kord on see rohkem või vähem veritsev, kuid päris ära ei kao ta kuhugi. igavesti peas keerlev "mis oleks saanud, kui..." kummitab, kuigi olen kõike kriitilise pilguga vaadates aru saanud, et kui olekski teisiti läinud, ei pruugiks ega olekski kõik nii, nagu ma kunagi lootsin. sest tundes teda tean, et see poleks läinud my way. ma tegin oma valiku, küll tollel hetkel läbimõtlemata ja aru saamata, miks (mis on üks neid põhjuseid, miks see mind siiani kummitab), kuid see oli üks minu eluteele jäänud ristmikutest, kust ma valisin vastupidise suuna ja sattusin siia, kus ma olen praegu. ja olen ma ju tegelt väga rahul, ses mõttes, et ma poleks kunagi lootnud sattuda sellise õnne ja armastuse otsa, mis nii ootamatult ja vargsi tekkis. mu elu on just selline, millest ma unistasin :)

3

















klapis: robyn - with every heartbeat

peatage maailm!

suvi hakkab lõpule jõudma. annab tunda nii see, et ma olen juba nädal aega vähem või rohkem tõbine, kui ka fakt, et ilm on ka käest ära läinud, mis on omamoodi šokk pärast 32 kraadiseid päikselisi päevi. ehitusel oli raske siis ja nüüd on vist veel raskem. eks see inimloom pole ikka millegagi rahul, küll on kärss kärnas, küll on maa külmunud. vähemalt oleme nii kaugele jõudnud, et katus on peal, saab juba vihmavarjus olla, aga samas on tuul tülinaks. uks on ka juba olemas, aga ei saa veel ette panna, viiakse minema :D peab aknad ära ootama, siis saab juba nö kasti kinni. arden kui hullunud arhitekt ajab oma isaga endiselt oma joru, milline maja fassaad peaks välja nägema, mis mulle apsull ei istu, aga ma loodan vähemalt kena interjööri peale, see on olulisem. ja aed jääb ka minu mängumaaks, väikesed ürdipeenrad, terrass ja tiik on juba kujutluspildina mõtteis kõlkumas.

nädalavahetus kulges võru-kandis EMÜS´e suvepäevadel, kuhu ma ka lõpuks jõudsin. arusaamine, et üritus eriti asjalik (erialases mõttes) nagunii ei tule, selgus juba esimesel õhtul, kui ... khmm.. käest ära läks. et kõik meie eriala inimesed rohkem või vähem ropud on, sai kohapeal kinnitust. päris põhalikult. aga väga tsill oli ka, tegime liisiga romantikat aasal, öösel istusime "suure vennaga" ohakavõsas ja rääkisime armastusest. väike vein käis traditsiooni kohaselt sinna juurde. keda huvitab, siis pildid on nagis üleval.

kool hakkab ka varsti, ei teagi millal täpselt. tunniplaanidki pole veel üleval, järelikult ei pea 3.september, lillekimp näpus, kooli tõttama, võtame rahulikult. aga kindlasti tulevad järgmised aastad veits tõsisemad, ikkagi magister vms.

siis, kui olime asjalikud

üks viimase aja parimaid/asjalikumaid raamatuid on "photo journalism" . antud teos pole mingi tavaine pildiraamat, mille poole tunniga saab läbi sirvida. tekst ja pildid on tihedas seoses, ei saa lugeda ainult teksti ja pilte mitte vaadata või vastupidi. ütleks lausa, et tegemist on maailma ajaloo kokkuvõttega. lisaks veidi silmarõõmu fotograafiahuvilistele ;)

nv=clash. uus sun dance music festival?

tegelikult olen ma kokk-kondiiter-keevitaja, sealhulgas ka ehitaja :)

käisime kalal, avastasime kaunist maarjamaad, tsillisime rabas. soovitan.














päevajalad

audio: Lamb - Angelica (vt. playlist ülal)

sit back and enjoy the view

murphy

murphy: kui sa pead arvuti taga bakatööd tegema, on õues ideaalne suveilm. kui sul algab puhkus... nojah, edasi võite ise arvata, mis tuleb. vaatamata sellele, et arden käib iga päev maja ehitamas. võiks ju ilus ilm olla. las vihmatab sügisel või millaliganes. noh, peaasi, et juuli esimesel nädalal on ilus ilm...norras :D

muide, nüüd saate mu blogi lugedes siinsamas muusikat ka kuulata. stiililt on playlist seinast seina, niiet kui üks lugu ei meeldi, kliki aga edasi, ehk tuleb ka midagi meelepärast :) et muusika ei katkeks, kui siit lehelt ära lähed, vajuta listi all parmas nurgas olevat nuppu, siis avaneb uus lehekülg. enjoy :)














tabatud keset tegevust - modellid ja fotograafid

jaanipäeval kõrgeks kasvab rohi...

lilleke. käemodell:särc

pilt tehtud enne vaheesitlust eelmisel poolaastal detsembris. homme on aga kogu jura viimane etapp. kõik saab homme läbi. kella järgi tegelt juba täna :)

kõik

lõppude lõpuks!

aaaa!!!!

käisime jansa sünnal tõrvas. läbu oli. hommikul oli kaos (vt.pilt)

pool läbi, pool ees. kui ma nüüd teisiba õhtuni ära elan, siis ma olen võitmatu! :D je! siis on elu jälle lill. ja üks tähtis tegu siin elus jälle tehtud. ja olen endaga rahul, et võtsin julguse ja tahtmise kokku kraad kätte saada. esialgu siis esimene. plaanis muidugi ka teine kätte saada. aga sinna on veel aega... :)

kõlaris (üks neist, mis aitas üle elada need ärkveloldud ööd) : chalice - ilu päästab (kaasa lööb jumal)

muide, suvi on väljas! :D














mina. põrandal. kildudega. wild!! (by: liis)

pea-peaaegu on asi kaelast ära. vaatamata sellele, et aega on vähe, leidsin paar päeva, et kanuumatkal käia. hea koguse d-vitamiiniga nüüd siis tagasi koolis arvutiklassis. lõpuponnistused. kas ma olen imelik, aga paanikat nagu pole. et võtame vabalt, aega on ju nii palju veel, et kolmveerand tööd jõuab ära teha. nojah, edu, kaija. teen siis edasi, muidu tekib paanika.

ilu täidab inimesed

dior

Give up yourself unto the moment














kranter

time takes too much time

täna arvan, et oskan ise autocad´i ja sketchup´i ja photoshop´i ja istun kodus ja püüan midagi asjalikku teha. näiteks lõputööd. tahaks teada, millal mul paanika tekib. ses suhtes, et tähtajani pole enam kaua aega. viimasel ööl? k***t küll, võimlen kasvõi nädal aega järjest, aga peab selle asjaga ühele poole saama. muidu jäängi seda kooli lõpetama, nagu teiste näitel on näha, kes juba 5.aastat bakat teevad. julgen erineda :P














klapis: Moloko - Forever More

just-just sai sünnipäev läbi. endiselt sabin sees, sest endiselt on nii palju sõpru, kes must hoolivad. see on nii soe tunne. ja üle prahi on see, et mul ikka kevadel sünna on. kõige erilisem aeg aastas. ei anna millegagi võrrelda. kui sulle tuleb 19 sms-i, 40 õnneskräppi orkutis ja muljon sooja kallit ja musi kõige kallimatelt, siis pole olemas midagi, mida ma ei suudaks saavutada. elu on jälle lill! :)

sest et on kevad!

aitähh teile...

vaheesitluseni täpselt 2 nädalat aega. lõplik esitlus umbes 1 kuu kaugusel. töö ei edene. kas siis pole selleks küllalt viitsimist või jääb lihtsalt oskustest puudu - pole sellest veel aru saanud. hakka või nutma. lihtsalt. tao või peaga vastu seina. ei aita. olen vist natuke läbi põlenud. seda hullem on vaadata kõrval teist, kellel töö lausa lendab. ei tea, kus temal see energia tuleb... konkreetne stiilipuhas masendus. kevadmasendus, kui täpsem olla. siis kui (harva) tegemistuhin peale tuleb, hakkab arvuti näkku panema. niigi oskan cad´i vähe, on siis selle vähesegagi vaja norida. ebanormaalne. kuhu joosta? kellelt küsida?

aidake...

oli üks õhtu, kui pärast üliinspireerivat jazz-kontserti trotsisime ohte ja ronisime tolmustele kõikuvatele tellingutele joovastavat veini maitsma. ja nii oligi. kõlasid tuttavad laulud tuttavate häältega. jalad kõlkusid üle ääre nagu lapsepõlveski. sama ajal kui teised ruttasid midagi aimamata oma teed, nautisime tartu hüpnotiseerivat aurat.

ja nii oligi.

kraavipervel päikse käes. siin ongi kevad

tibud

käisime eile itiga pingeid maandamas. jalutasime legendaarsel jänese matkarajal tartu ääremaadel emajõe kallastel. kõlab hästi, või mis :) oli tõesti hea, värske õhk ja looduselähedus. tekkisid igasugusel plaanid/unistused tulevikuga seoses, aka kus elada tahaks, mis suvel teeme jne. plaane on rohkem kui aega tegelikult olla saab. peab tegema mingitsorti valiku. aga nagu tavaliselt, jäävad enamus plaane nagunii teostamata. kas siis ununemise, uute plaanide või lihtsalt laiskuse tõttu. enamasti viimase pärast.
enivei, toimus ka väike fotosessioon. sündisid mõned ilusad pildid. mõnus :)

kevad ja šokolaadi-kohupiimakook :)

teel / veel vilsandi poole

lihtsalt meeldib

soenduseks stuudios (tartu kõrgem kunstikool)
paremas nurgas mona lisa isiklikult

no comments. too cold...

kõige tupsu-nunnum laps maailmas :)

eile võtsime itiga kätte ja tegime kaks plaaditäit kakukesi. tegutsesime harmoonias : mina pesin nõusid ja vaatsin pealt, iti tegi juustu- ja kaneelirulle. väga-väga head tulid. miku käis ka degusteerimas oma punnis põsega.

siuksed :)

minu parim jõulukink

saage tuttavaks - Jännu :)

deep..deeep....

uusavastusena ebtg esitluses legendaarne bossa nova lugu "corcovado" d´n´b taustal. my cup of tea indeed... :)



piparkook

rock on!

käisin borat´it vaatamas. kas annab enam labasemaks minna?? vahepeal panin piinlikusest käe silme ette ja piilusin ühe silmaga kahe sõrme vahelt. tahaks teada, mida pamela seda filmi vaadates mõtles. tahaks teada, mida kõik need inimesed tol hetkel mõtlesid... haige. aga muidu oli naljakas ja lõpp oli ka ameerikalikult happy.

piu

juhe

viimased nädal või veits rohkem olen totaalne juhe personally. päeval täiesti uimane, nii tööl kui kodus. nagu oleks terve öö magamata olnud. õhtul kipun juba kaheksa aeg ära vajuma. normaalse päevase graafiku kehtestamisest ei tule eriti midagi välja (stiilis 22 voodi ja 9 üles). peab vist vitamiinide peale üle minema.
tööst veel niipalju, et ma ei saa kassaaparaadiga hästi läbi. ei tea, kaua veel vastu pean. ma pole sündinud klienditeenindajaks. sellest olen muidugi ammu juba aru saanud, aga tühi lootus jääb kadunud lootuseks. tean, et oskan suurepäraselt vaikselt nurgas istuda ja oma asju teha nohistada. not that much people-person.
tahaks nende koolitöödega juba ühele poole saada. nad ajavad mu hulllluks. istun praegugi raamatukogus ja ootan oma 20 raamatut, et mingit maastikuanalüüsi valmis teha. neljapäevaks. ikka viimasel momendil, nagu mulle kombeks on saanud. siis vaja veel eneseanalüüs psühhos valmis kirjutada, psühho ja hüdroloogia eksamiks õppida... ja tööl käia. edu mulle.


pariisi lennujaam

let the sunshine in

push a button

olen vist juba viiendat korda siin alguses.. ega suuda kuidagi edasi liikuda. mõtteid on peas rohkem kui üheks sissekandeks tarvis, aga vaadates seda viluvat kriipsukest lumivalgel ekraanil, ei tule ükski meelde. lavahirm?

avastan tasapisi kõditava vaimustustundega kõhus adobe photoshop´i. väike piia tegi pühapäeval mulle rongis väikese kiirkursuse, mille käigus ta töötles ühe pildi minust niii ära, et... ei tasu vist mainidagi. aga kasu sellest oli. kunagine teleka vaatamine samal ajal, kui arden oma läpakaga archicad´is maju ehitas, asendub vist minu jaoks ka läpaka taga istumise ja piltide tuunimisega. muidugi peaks vist autocad´is ka otsa lahti tegema... bakatöö pole ju kaugel :S

meeldetuletus: lähen ostan omale silmatilgad. pole mingit tahtmist pimedaks jääda.

akut on veel tunniks ajaks. loengut on veel kaheks tunniks. jama.

tuleval nädalavahetusel toimub liiga palju asju korraga. aga mina valin siiski rahuliku isadepäva kodus :)